Millised võivad olla toidutalumatused ja kuidas neid kindlaks teha?

Tavaolukorras peab seedimine toimima efektiivselt ehk lihtsustatult kirjeldades toit lagundatakse väiksemateks osakesteks ja algab toitainete imendumise protsess. Toidutalumatus tekib aga siis, kui toidu lagundamine on puudulik või on soolesein kahjustunud (nt. on soole läbilaskvus). Kui lõpuni lagundamata toiduosakesed satuvad läbi soole limaskesta verre, siis meie organism reageerib sellele ja tekivad toidutalumatuse sümptomid. Mõnikord on sümptomid kerged ja ei tekita meis väga suurt ebamugavust, kuid sellegipoolest on väga oluline õigel ajal märgata ja tegeleda toidutalumatuse sümptomite tekitaja väljaselgitamisega, sest soolestiku limaskest võib ajapikku saada tugevasti kahjustada ja tervislik seisund võib ühel hetkel järsult halveneda (nt. tekib äge soolte põletik).

Järgnevalt tutvustan erinevaid toidutalumatuse vorme ja nende testimise võimalusi.

Toiduallergia on immunoloogiline reaktsioon, mis enamasti hõlmab immunoglobuliin E (IgE) mehhanisme. Tegemist ei ole toidutalumatusega! Allergia sümptomid tekivad kiiresti ja organism võib reageerida väga äkitselt ja tugevalt. Näiteks on sagedasti raskendatud hingamisfunktsioon või nahale tekib lööve. Toiduallergiat esineb lastel sagedamini kui täiskasvanutel. Põhilised toiduallergia tekitajad on munas, piimas, kalas, sojas, teraviljas, maapähklites, puupähklites, koorikloomades leiduvad valgud.

Toiduallergia testimiseks tuleb pöörduda arsti poole, kes suunab vastavatele uuringutele, milleks on tavaliselt nahatorketestid ja vereseerumi IgE testid.

Mitteimmunoloogilise reaktsiooniga toidutalumatus/toidutundlikkus – siia alla liigituvad reaktsioonid erinevatele toksiinidele või muudele keemilistele ühenditele (nt. reaktsioon histamiinile), mitteimmunoloogilised allergia vormid (mida ei saa testida vereseerumi IgE testiga), aga ka näiteks ensüümipuudulikkus. Kõige tuntuim mitteimmunoloogilise reaktsiooniga toidutalumatus on näiteks laktoositalumatus. Sellisel juhul reageerib organism piimasuhkrule ehk laktoosile, sest laktoosi lagundava ensüümi laktaasi töö on kas puudulik või see ensüüm puudub organismis sootuks. Kui laktaasi on vähe või seda pole üldse, ei ole võimalik piimasuhkrut lagundada. Siis ei imendu piimasuhkur verre või imendub ainult osaliselt. Imendumata jäänud piimasuhkur liigub edasi jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Tekkinud ühendid ärritavad soolt ning kutsuvad esile ebamugavustunde, kõhupuhituse ja -lahtisuse, kõhukorisemise ja -valu. Eestis esineb laktoositalumatust umbes 20–30% elanikkonnast.

Laktoositalumatust saab testida arsti juures ja laktoositalumatuse korral saab inimene edaspidi tarbida laktoosivaba märgistusega piimatooteid.

Sageli saab laktoositalumatusega inimene tarbida edasi hapendatud piimatooteid, nt. keefiri või petti. Oluline on meeles pidada, et igasugune reaktsioon piimale ei pruugi olla laktoositalumatus. Reaktsioon võib tekkida ka piimavalgule, kuid seda testi arsti juures teha ei saa. Piimavalgu talumatuse kahtluse korral soovitan registreeruda toidutalumatuse nõustamisele: https://www.nutritiontherapy.ee/registreeru-noustamisele/.

Tsöliaakia on gluteenist (nisus-odras-rukkis leiduvast valgust) põhjustatud eluaegne autoimmuunne geneetilise eelsoodumusega haigus. Seda haigust on lihtne segamini ajada näiteks nisuallergiaga, ärritunud soole sündroomiga või mittetsöliaakilise toidutalumatusega. Tähtis on aga teada, et tsöliaakia ei ole allergia ega toidutalumatus, vaid nagu juba eelnevalt öeldud – autoimmuunne haigus, mille ainsaks raviks on eluaegne range gluteenivaba dieet. Tsöliaakia peamisteks sümptomiteks on puhitus, kõhulahtisus, iiveldus, kõhukinnisus, väsimus, äkiline või ootamatu kehakaalu langus (kuid mitte kõigil juhtudel), juuste väljalangemine, aneemia jne.

Tsöliaakia diagnoosimiseks tuleb pöörduda arsti poole, kes teostab vereanalüüsi ja vajadusel suunab soole biopsiale. Enne diagnoosimist ei tohi gluteeni menüüst eemaldada! 

Immunoloogilise reaktsiooniga toidutalumatus/toidutundlikkus v.a toiduallergia ja tsöliaakia. Siia alla liigituvad näiteks immuunsusega seotud reaktsioonid, mida vahendavad immunoglobuliin G (IgG) antikehad. Ehk organism reageerib toiduosakestele kui võõrkehale ja tekivad antikehad. IgG antikehad võivad tekkida samasugustele ainetele nagu ka allergia või tsöliaakia puhul, kuid reeglina see reaktsioon ei ole siiski nii kiire ja äge. Sellise toidutalumatuse vormi puhul võib reaktsioon tekkida lausa 48h viitega pärast teatud toiduaine söömist. Sümptomiteks võivad olla näiteks:

  • kõhupuhitus
  • gaasid
  • kõhukorin
  • kõhulahtisus, kõhukinnisus
  • kõrvetised
  • probleemid nahaga
  • krooniline peavalu jm.

Parim testimismeetod on eliminatsiooni-provokatsiooni meetod, mida inimene saab ise kodus teostada. Selleks on vaja hakata pidama toidupäevikut ja kirjutama pärast igat toidukorda üles kas tekkisid sümptomid ja milline on enesetunne. Kahtlust tekitavat toiduainet võib eemaldada menüüst 3-5 päevaks ja jälgida seejärel kas sümptomid taanduvad. Kui eliminatsiooni-provokatsiooni meetod tundub liiga tülikas, siis üheks võimaluseks on IgG antikehade testi ehk toidutalumatuse testi tegemine toitumisnõustaja/terapeudi saatekirja olemasolul.

Cytolisa® test 176-le toiduainele

Cytolisa test on IgG antikehadel põhinev test. Uuritavaks materjaliks on vereseerum. Testi saab teostada Synlabi laboris ja testi maksumuseks minu saatekirja olemasolul on 220.- Hinna sisse kuulub ka testijärgne konsultatsioon ja põhjalik nõustamine ning tegevusplaani koostamine. Testitavad toiduained (176tk) on järgmised:

Aed-mustjuur

Jogurt

Lupini valk

Põldkännak

Aedmaasikas

Juurpetersell

Maapähkel

Porgand

Aeduba

Juurseller

Maapirn

Porrulauk

Aeduba roheline

Kaalikas

Mädarõigas

Punane aeduba

Aeduba

Kaer

Mais

Punane peakapsas

Amarant

Kaheksajalg

Makadamia pähkel

Punane sõstar

Ananass

Kakao

Makrell

Punapeet

Aniis

Kalkun

Mandariin

Rannakarp

Apelsin

Kana

Mandel

Raps

Appenzelli juust

Kaneel

Mango

Redis

Aprikoos

Kartul

Merikeel

Riis

Apteegitill

Karulauk

Mesi

Romaani lillkapsas

Arbuus

Karuohaka õli

Metsik riis

Rosmariin

Artišokk

Kastan

Metskitse liha

Rukis

Aspergillus Niger

Kaunhernes

Metspähkel

Rukola salat

Atlandi tursk

Kiivi

Metssealiha

Salvei

Avokaado

Kikerhernes

Mooniseemned

Sardiin

Baklažaan

Kirss

Mozarella juust

Savoy kapsas

Banaan

Kitsejuust

Mugulsibul

Sealiha

Basiilik

Kitsepiim

Munakollane

Seen

Bataat

Kodujuust

Munavalge

Seesam

Brokkoli kapsas

Kohupiim

Murulauk

Sidrun

Brüsseli kapsas

Kohv

Muskusmelon

Sigur

Camembert’i juust

Kookospähkel

Must pipar

Sojauba

Cayenne pipar

Köömned

Nisu

Spargel

Dattel

Koriander

Nuikapsas

Spelta nisu

Endiivia salat

Kõrvitsaseemned

Oder

Spinat

Forell

Kõva nisu

Oliiv

Sulajuust

Gouda juust

Kreeka pähkel

Õllepärm

Suvikõrvits

Greip

Kress-salat

Oregano

Šveitsi juust

Gruyère juust

Krevett

Õun

Tatar

Hanemalts

Kuivatatud spelta nisu

Päevalilleseemned

Till

Heeringas

Kumõss

Pagaripärm

Tilsit juust

Hernes

Kurk

Papaia

Tomat

Hiina kapsas

Küüslauk

Paprika

Tüümian

Hirss

Läätsed

Parmesani juust

Tuunikala

Hokkaido kõrvits

Lamba juust

Part

Üheteraline nisu

India pähkel

Lambaliha

Pastinaak

Vaarikas

Ingver

Lehmapiim

Peasalat

Valge peakapsas

Itaalia sigur

Lehtkapsas

Petersell

Valge viinamari

Jaanalinnuliha

Lehtpeet

Pett

Vanill

Jaanileivapuu

Lillkapsas

Pirn

Varsseller

Jaanileivapuujahu

Linaseemned

Pistaatsiapähkel

Veiseliha

Jääsalat

Lõhe

Ploom

Virsik

Minu poole pöörduvate klientide sage hirm on see, et nad saavad testist teada, et nende organism reageerib teatud toiduainetele ja nüüd nad ei tohi enam mitte kunagi neid toiduaineid süüa. Antud arusaam ei vasta tõele. Toitumisterapeut ei määra kunagi eluaegset välistamisdieeti.

Testijärgselt lähenen ma igale kliendile individuaalselt ja lepime koos kokku edasise toitumisplaani. Me välistame menüüst mõneks ajaks teatud toiduaineid, kuid suure osa neist saab sageli menüüsse tagasi tuua!

Soolestiku mikrofloora mängib olulist rolli toidutalumatuse sümptomitega võitlemisel!

Meie kõhus elavad bakterid aitavad moodustada võimsa kaitsebarjääri soolestiku limaskestale, mis omakorda aitavad leevendada toidutalumatuse sümptomeid (v.a tsöliaakia ja allergia korral). Hoolitse oma soolestiku mikrofloora eest:

  • ära tarbi liigselt rafineeritud ja töödeldud toitu
  • ära liialda suhkru ja suhkrurikaste toitude tarbimisega
  • söö rohkelt köögivilju
  • söö igapäevaselt hapendatud toiduaineid (nt. hapendatud piimatooteid ja/või hapendatud köögivilju)

Kui kahtlustad endal toidutalumatust, siis registreeru nõustamisele, mille käigus annan konkreetseid tegutsemisjuhiseid. Ära ignoreeri toidutalumatuse sümptomeid, sest hilisemas faasis on menüü korrigeerimine sageli tülikam ja vaevarikkam!

Kasutatud allikad:
https://www.itk.ee/patsiendile/patsiendi-infomaterjalid/haigused/laktoositalumatus
www.tsoliaakia.ee